23. september '09

Eile eraldi sissekannet ei jõudnud kirjutada, sest enne magamaminekut mõeldud enda jaoks võetud aeg kulus Gossipi 2. osa vaatamisele.

Eilsest nii palju, et kohutavalt väsitav päev oli. Hommik algas ilusti, 10-ks kooli ja esimene tund vene keel. Kirjutasin õpetajale prantsuse keeles endast ja veidi ka Eestist jutu ja kuna a4 oli ainult 1/3 täidetud mu tekstiga, siis ma joonistasin talle ülejäänud paberile suurelt Eesti lipu. Uhkeks tegi ikka küll, kui vaatasin sini-must-valget kontrollimas paberijaotust. Ülejäänud tunni õppisin veidi vene keelt ja õpetasi Lucyle eesti keelt. Tegin talle isegi sellise lehe, kus on peal tähtsamad väljendid. Siis hääldasime läbi 3 a4 mu söögi-joogi konspekti. Naerda ikka sai kõvasti. Isegi nii kõvasti, et õpetaja meid keelama tuli. Pääsesime sellega, et Lucy aitab mul prantsuse keelt õppida. Peale russe'i (nagu nad siin Prantsusmaal kirjutavad) oli kirjanduse rühmatund – VÄSITAV. Siis oli söögipaus 2 tundi, käisin Lou ja Lea ja Sarah ja Luc'i ja teistega söömas ja kuna tund aega oli veel vaba aega, käisin ka raamatu-/kirjatarvetepoes (loodetavasti) viimaseid kooliasju ostmas. Peale seda oli veel üks kirjandus – TOPELT VÄSITAV ja mata, kus ma viimased 10 minutit lihtsalt magasin. Lea naeris siis ja ütles, et ta tahaks ka mõnikord igavusest magama jääda. Siis ma andsin endast oma prantsuse keelest parima, et seletada, et mul pea täiega valutab. Lõpuks sai inglise keeles sõna valu kasutatud ning jutt seletatud ja Lea ütles, et ma võin vabalt koju minna, et ta ütleb õpetajale edasi, et mul oli peavalu. Rohkem mul midagi teada polnud vajagi, klassist lahkudes võtsin suuna Funiculaire poole. Jõudsin koju siis ja rääkisin host-momile, et miks ma tund aega varem kodus olen. Ta kraadis mind ja saatis magama. Magasin kuni õhtusöögini, sõin ja võtsin valuvaigistit, rääkisin veidi host-momi ja host-dadiga juttu. Üritasin võimalikult hästi seletada neile e-kooli süsteemi lahti ja rääkisin, et meil kasutatakse ikka väga palju internetti ja arvuteid. Ja siis rabas host-dad mind enda teadmisega, et Eesti on Euroopas esimene riik interneti ja arvutikasutajate poolest. Ma ei teadnudki seda. Ma teadsin, et ta on seal esi top5-s aga et esikohal, no idea. Koristasime ära siis laua ja host-dad läks laulma (nagu iga teisipäev). Ma tegelesin veidi arvutis ja vaatasin gossipit ja tudumaale.

Täna ärkasin siis pool 8, sest host-mom viis mind kehalisse. Läksin sinna, oli algupärane kõne ja selgitamine õpetaja poolt, millest ma kunagi midagi aru ei saa. Jooksime, hakkasime jälle kuulitõuget tegema. Täna siis oli iga platsi peal mõõdulint ka ja pidime ära mõõtma grupi peale igaühe tõukeid. Ma olin enda grupis parim ja pärast, kui pidime õpetajale aru andma, tuli välja, et ma olen klassitüdrukutest parim ja jah, poistest ka, nii palju kui neid on. Theuphil (mul pole õrna aimu ka, kuidas ta nime isegi võidakse tegelikult kirjutada, aga see on praeguseks piisav, ma usun) viskas minust vist ainult rohkem, 8midagi. Raphael'i tulemusi ma ei näinud ja mingi 5 omi veel aga vahet vist väga pole. Ma viskasin igatahes 7.5 meetrit. Ma ikka vahetevahel üllatan ennast ka, kui tubli ma olen, arvestades, et see oli mu teine kord proovida sellist hämmastavat ala, enda teada vähemalt. Kõik tüdrukud oli siis „wooow“ ja õpetaja seletas neile, et eestlased on maailmatasemel üldse väga head kuulitõukajad. Siin kohal pean mainima, et ma tõesti ei tea, kas see väide on ka vettpidav. Peale kehkat oli siis 2 tundi kirjandust. Läkime kooli ja tuli välja, et teistel on töö. Töö täpsemalt sellest, et nad peavad Jean de la Fointaine'st essee kirjutama ja pole vist väga raske arvata, et vahetusõpilased olid vabastatud sellest ülesandest, sest 2 tunniga mitmete lehtede kaupa tundmatut kirjandust analüüsida ja kommenteerida ei ole vist siiski meie pärusmaa, vähemalt mitte veel. Läksime siis Jessie ja David'iga St. Just katedraali ette istuma, sest see oli ainuke koht, kus tundus jahe olevat. Chattisime mingi 40 minutit juttu ja siis oli mul kojutulek. Vaatasin ka igaks juhuks postkasti ja mis ma näen? Elisa kirja nägin. Tee korterisse läks väga kiirelt, sest nuga oli ilusti avamiseks vaja. Elisakallis, aitäh selle ilusa kutse eest ja aitäh, et nii varakult informeerisid, oskan endale vaba õhtu jätta siis selleks päevaks. Et 25. september 2010 siis jah? Sest igal juhul ei mõelnud sa ju ülehomset. :)

Sõin ja rääkisin kogu eineaja host-momiga juttu. Ilmselge märk, et ma arenen siin iga päevaga. Nüüd tulid tal 2 sõbrannat/töökaaslast külla ja peale seda panka mulle kontot avama ja eks näeb, mis õhtul saab. Ilmselt usin informatsiooni otsimine homseks ajalooks, sest mu host-mom soovitas mul otsida ajaloos õpitava aja kohta eesti keeles konspekti/materjali, et ma saaks veidikenegi aru, millest õpetaja tunnis räägib. Väga armas temast igal juhul, et ta aitab mul elu siin lihtsamaks teha. Siis ilmselt mõnus õhtusöök ja uue oktoobrikuu Glamour'i lugemine (mis lapates äärmiselt põnev tundus), sest minu ajurakud veel Coelho teksti arusaadavaks ei suuda transportida.