It's not goodbye.: 29. august '09

Täna oli jälle äratus kell 7, ja imekombel olin mina jällegi enne äratust üleval. Midagi väga-väga-väga positiivset on juhtunud, ma räägin.
Anywayz, ärkasime, käisime söömas, pesus värki ja siis panime kohvrid kokku. Kogunesime suures saalis ja olid YFU reeglid ja muu selline. Nothing special, I'm telling you.

Enne 12-st aga saabus tõehetk. Osad, kes pidid minema oma kodudesse rongidega ja värki, hakkasid minema. Ja umbes veerand tundi peale seda saime meie oma vanematega kokku. Ma ehmusin täiega alguses, kui nad hakkasid kohe prantsuse keeles rääkima. Ja mitte lihtsalt lauseid vaid pikki ja raskeid, mille sõnu ma kuulsin esimest korda. Peale autosõitu sai neile selgeks, et ma siiski ei oska prantsuse keelt. Ja mitte 5 tunnist autosõitu Lyoni vaid poole tunnist sõitu Versaille' lähedale, nende tütre juurde. Jah, tütre. Mitte Sabine, selle YFU-ka, kes on YFU Prantsusmaa põhiorganisaator, vaid teise tütre juurde. I knowz, ma olin ka shokeeritud.
Igatahes, jõudsime siia, sõime, rääkisime juttu (loe: nemad rääkisid ja naersid, ma vaatasin lolli näoga pealt, siis nad küsisid midagi ja ma üritasin võimalikult hästi sõnaraamatu abiga vastata). Kui olime ära söönud, siis läksime turule. Ja mitte sellisele Balti jaama turule vaid õigele Prantsusmaa turule, mis on ikka korralik. Käisime mingil shoping-street'il, ma avastasin poode veidi. Lõpuks läksime SUURDE kaubanduskeskusesse toidukasse. Ma pole elu sees niimoodi poes ringi vaadanud. Iga teine asi oli selline, mida ma aasta jooksul osta kavatsen. Oh, and guess what, mis ma täna ostsin omale. Peaaegu poole liitrise Burni. 5 minutit hiljem leidsin DVD ja CD vahest GG'i esimese seasoni ja HIMYM'i esimese ja kolmanda seasoni. Believe me, I finally went to heaven. Lisaks on seal enam-vähem kõike, mida sa soovida võid ja mulle öeldi, et see polnud väga suur kaubanduskeskus. Ma tõepoolest ei soovi minna tõeliselt suurde, ma lihtsalt ei lahkuks sealt.
Aa, muideks, ema, see, et ma küüslaugud maha jätsin, oli suurepärane idee, sest neil on sama pikk lett nagu Marketi piimalett AINULT KÜÜSLAUGULE. Ma räägin, ma jõudsin lõpuks taevasse.
Igastahes, kui ma olin sügavalt vastu oma südamesoovi sealt poest lahkunud, tulime me Emily (see 2. tütar neil) juurde tagasi ja siis ma avastasin ühe inimese, kellega ma võin inglise keelt veidi rääkida ja kes sai mulle pool õhtut prantsuse keelest asju tõlkida. Selleks on Emily elukaaslane ma-ei-mäleta-ta-nime. Aga hästi sõbralik ja abivalmis on.

Õhtu jätkus aga mu host-vanemate poja ja ta pere juurde minekuga. Oh, kuulsite õigesti. Lisaks sellele, et neil on teada olevalt 3 last, on neil lisaks sellele ka lapselaps! Kindlasti Prantsusmaa kõige nunnum laps.

Tore avastus oli aga see, kui me läksime jalutama sinna poja maja lähedusse ja teisel pool ta maja oli Cirque de Paris. Mitte, et mul tsirkuse vastu midagi oleks, aga kui ma nägin suuri silte ANACONDA ja PYTHONS, leidsin ma siiski, et tsirkused ei ole minu jaoks, vähemalt mitte nii paljude loomadega. Lisaks nendele armsatele pisikestele ussidele oli neil ka vähemalt 3 kaamlit, alligaatorid ja noo, tavalise elumaja kõrval seisis suur puur kahe lõviga. Sellest ma järeldan, et prantslased tõesti ei huvitu enamustest asjadest. :)
Peale tunniajast istumist eemaldusime me lõpuks sellest kohast. Kuigi kahju vales suunas. Okei, tegelikult see oli õige suund aga 20 minuti tee kaugusele TEISELE POOLE jäi Versaille' loss. :)
Õhtu lõppes mõnusa kana-šampinjoni-riisi roaga ja tunniajase prantsuse keele jälgimisega.

NB: Kertukallis, sa võid 3x arvata, mis firma lõhna ma täna leidsin ühest lõhnapoest. Usu mind, sa tegelikult ei taha seda arvata. :):):)

Pilte Emily kodulähedusest.