25. september '09

Reede, mis ma reedest rääkida oskan? Mainin ära, et reedel aega polnud enne äratulekut blogi kirjutada ja kuna arvuti ei veetnud nädalavahetust Šveitsis, siis kirjutan hetkel kõigest järgi.

Igatahes, ärkasin, läksin kooli. Prantsuse keel oli ikka väga mitte-aru-saadav. Inglise keel oli igav. Siis hakkas vene keel. Ma ei väsi kordamast, et ma armastan seda tundi. Reedel ma olin konkreetselt kogu tunni naerukrampides. Ma pole selle kuu aja jooksul kordagi niimoodi naernud. Vahepeal pühkisime Lusy'ga mõlemad pisaraid. Isegi õpetaja, kes alati suudab mitte naerda, seda küll raskustega aga siiski, naeris laginal kaasa. Väga hull lihtsalt. Peale seda oli teine inglise keel, kus oli töö, milles ma feilisin nii kohutavalt lihtsalt, sest me pidime prantsuse keelest lauseid inglise keelde tõlkima. Ma kindlasti sain nendest lausetest aru ju, samamoodi nagu David ja Jessie'gi. Kindel see. Eks kunagi näeb, mis sai sellest. Pärast rääkisime sellest tööst David'i ja Jessie'ga ja kõik kolmekesi oleme veendunud, et õpetaja võiks meile vastupidiseid töid teha, et me õpiks ka midagi.

Siis kõndisin koju mingi 50 minutit, sest Lyonis oli ikka streik. Sõin ja pakkisin asju ja koristasin köögi ära ja siis hakkasime Šveitsi sõitma. Ma taaskord magasin kogu tee, sest ma siiski ei armasta pikki autosõite. Jõudsime mingi 10 ajal sinna, sõime, tutvusin Georgette'i ema ja isaga (väga armsad on nad) ja uuesti magama.