27. august '09

Laman siis hetkel oma hotellitoas. Und ei ole, mis sellest, et viimase 61 tunni jooksul on magatud poolteist tundi.
Lõpetasin just oma kohvri korda tegemise ja kihelen jääkülma sidruni Nestea järele. Mida ei ole, seda aga ei ole.
Kes hommikul lennujaamas olid, teavad, miks kohvrit oli vaja korda teha.
Siin kohal peaks mainima, et te isegi ei kujuta vist ette, kui palju see mulle tähendas, et te tulite. Kuigi ma suutsin ennast enne väravaid vaos hoida ja ainult vaikselt nuuksuda, siis pärast enam mitte. Enne, kui käsipagasi lindi juurde jõudsin, ma lihtsalt töinasin. Ma tahtsin nii meeletult taha vaadata ja teile veel viimast korda lehvitada, aga ma ei suutnud. Ma lihtsalt läksin ja ladusin oma asjad käsipagasilindile, ise pisarate lombis seistes.
Aga siiski, SUUR AITÄH, et te tulite.

Suure aitäh ütleks veel kõikidele, kes muga viimasel päeval kokku said. Erik, Georg ja Rain, see oli eriti numps, et te Elisa maja juurde veel tulite. :)

Btw, Erik ja Nugis, teie pildiraam seisab mul juba siin hotellis aukoha peal ja kindlasti hakkab see ka mu päris toas seal seisma. Rääkimata veel Elisa, Kertu ja Moona omast.

Igatahes, päev oli veidi nüri. Midagi erilist ei juhtunud, lennukisõidust midagi ei mäleta(?), lennujaamas pidime mingi tund ootama teiste lendude saabumist. See oli eriti lahe, et see YFU-kas, kes meile vastu tuli, oli, tatatataaaaaaa – EESTLANE. Sõitsime siis veidi aega hotelli ja tutvusime ja värki. Hotelli kohta ütleks seda, et toidud on ÜLIHEAD. Ulme, ma valmistusin saama mingit Viimsi kooli lõunat või midagi, sest hotell asub Pariisi kesklinnast, ehk Eiffelist ja sellest osast autoga poole tunni sõidu kaugusel. Aga vastupidi, iga kord, kui sööma lähed, sa ootad juba seda.
Rohkem polegi nagu midagi kirjutada.
Magama ära.
Bonne nuit!