14. september '09

Ärkasin siis pool 9, käisin pesus, sõin ja kooli. Koolist nii palju, et mata on lihtne. Mitte et ma aru saaksin, mida ta räägib, eieiei. Aga nad õpivad protsentarvutust. Jah, seda, mida me 7. klassis õppisime. Ma alguses arvasin, et okei, mingi hullult pikk tekst, et raudselt mingi ajusurm, ja siis õpetaja tegi näiteülesande lahenduse ja ma olin päris šokeeritud, kui lihtsat asja nad õpivad. Ülesanded näevad välja mul sellised, et kirjutan nii palju kui õpetaja käekirjast aru saan ja siis võtan numbrid ülesandest ja hakkan lampi lahendama. Õpetaja käis vaatamas ka, mida ma teen ja siis hakkas naerma mingi hullult pika tehte peale ja parandas plussmärgi miinuseks. Sai vist aru, et ma oskan aga aru ei saa, mida ma arvutan. Järgmiseks oli inka, mis on niiiiiiiiiiiii lihtne. Me oleme kõik inglise keele tunnid siiamaani ühte kuulamisülesannet läbi võtnud, täna saime mingi täida-lüngad-tekstid, a4 suuruses. Tekst on ülipuhtas inglise keeles, mitte mingi šoti aksendiga nagu Kausi tunnis, mida ma nii igatsen. Ma tegin pmst peast lehe ära, kuigi teksti kuulsin eelmisel reedel viimati. Ma loodan, et ta varsti teeb mulle ja USA-katele mingid raskemad task'id ka.

Mis veel koolist? Siis oli 3-tunnine söögipaus. Tulin koju, host-mom oli teinud ülihead ratatouille'i ja mingeid kotlette vms, siis oli tunnine lõunauinak ja tagasi kooli. Prantsuse keele tunnis õpetaja pildistas meid. Siin on pooltel õpetajatel aasta alguses kaamerad ja digikad kaasas. Nad teevad pilte, et me neile paremini meelde jääksime. Lõpuks oli ajalugu, kus vaatasime Chaplini filmi „Modernsed ajad“.

Siis koju, kirjutasin veidi midagi, aitasin host-momi ja sõime ja nüüd kirjutan blogi.
Mitte midagi pingelist pole juhtunud, kõik on väga igav, sest marsruut on mul kodu-kool-kodu.
Viimasel 2-l päeval on koduigatsus peale tulnud. Võinoo mitte koduigatsus aga tahaks õiget piima ja keefirit juua (ma siiamaani pole muideks kordagi piima joonud), kohukesi ja musta leiba süüa ja sõpru ja pere näha. Merd igatsen ka niiiiiiiiiiii palju. Kõige rohkem tahaks praegu helistada Kertule ja minna Selverisse või helistada Elisele ja minna metsa ja mere äärde jalutama ja pildistama ja noo, tähesadu võib ka järgmine august uuesti vaadata. :)

Ma peaks ennast siin kohal kiitma, et ma isegi kirjutasin eraldi päeva kohta teksti. See nädal tõotab tulla blogirikas.