16. september '09

Kolmapäeval midagi väga põnevat ei juhtunud. Raske vaevaga sai ennast üles aetud, sest tõele näkku vaadates – päris raske on vedada ennast kella 8-ks kaheks tunniks vihma kätte kehalisse, kui ise ole kerratõmbunult sooja teki all. Ja kuigi kehalist on üks kord nädalas, on see 2 tundi. Õpetaja on hästi sõbralik. Esimesel tunnil (eelmisel nädalal) andis mingid a4 lehed, kus pidime täitma ankeedi pisiinfoga (nimi, aadress, telefon, vanemate töökohad, jms) nagu alati ja siis veel üle poole lehest tervisliku infoga. Pidime ära märkima, millega meil midagi valesti on ja kas allergiaid on ja nii. Siis oli veel mingi osa, mida ma täitma ei pidanud. Igatahes, kehaline ise on lahe. Kuigi koormus on siin mitu korda suurem, kui Seppori tunnis. Alguses peame jooksma 4 staadioniringi. Ma ei kujuta isegi ette, mitu meetrit see üks ring on, ja ausalt öeldes, ma ei taha teada ka. Siis venitame, teeme igasugu põlvetõstejooksu ja galoppi ja nii. Ja siis hakkasime kuuliviset tegema. Õpetaja näitas korralikult ette ja harjutasime korraks ilma pallita, vaatas üle, et ega me kriitiliselt midagi valesti ei tee. Siis saime kuulid ka ja hakkas pihta. Harjutasime siis kuni tunni lõpuni seda. Ja kuna mul tuli see päris hästi välja (ma viskasin rohkem, kui vähemalt 7 tüdrukut meie klassist, kellega ma koos samal platsil harjutasin) ja mu paarilisel mitte, siis ma uurisin niisama inimesi ja nautisin vihma. See on nii imelik, et seal käivad kõik täiesti casual-riietega kehalises. Ma ei näinud ühelgi inimesel konkreetselt spordiriideid seljas, kuigi tossud on küll kõigil korralikud.

Peale kehkat läksime siis 2 tunniks prantsuse keelde, mis lõpus tundus küll ajusurmana. Ja kuna kolmapäeviti on siin selline armas traditsioon, et kool lõppeb varakult, siis kell 12 olin ma juba kodu poole teel. Kodus õppisin, lugesin raamatut veidi, koristasin kööki ja sisustasin niisama oma aega ükskõik millega. Õhtul sõime õhtust ja magama.