4. oktoober '09

Täna ärkasin siis 10 ajal ja avastasin, et mu host-vanemad on kirikusse läinud. Pärast küsisin, et kas te käite kogu aeg kirikus, ema vastas, et ainult siis, kui nad Lyon'is on. Sõin, lugesin blogisid ja koristasin (ma üldse koristan siin kogu aeg, kuigi tegelikult pole vaja). Nad tulid koju, rääkisime ja sõime lõunat. Arutasime ka sünnipäevadest, et millal eestlased suuri pidusid korraldavad ja nii. Ja siis ma ütlesin, et 50 on enamasti alati pidu, et on mõned erandid. Nad, et aga noortel? Ma oskasin ainult 18 vastata, sest siis on siiski juriidiliselt täiskasvanuks saamine ja nii. Ja siis nad hakkasid mu sünnipäeva ette planeerima, et kus ja kuidas ja kui palju inimesi ja üritasid mu koolikaaslaste nimesid üles lugeda. Päris naljakas oli kuulata ja vaadata.

Peale lõunasööki läksin Lyon'i avastama. Avastasin, et Prantsusmaa mehed on ikka omaette tase. Seisin siis Rhône jõel ja pildistasin, järsku tunnen end kuidagi imelikult, nagu keegi vaataks pikemalt või noo, teate küll seda tunnet. Vaatan siis vasakule ja paremale, ja mida ma näen? Mingi vend lihtsalt pildistab mind. Väga ebanormaalne.
Käisin siis mingi 6 tundi igatahes ringi ja nägin niiii vähe, sest siin on niiiiiiiiiiiiii palju, mida avastada. Ma tõsiselt võtan lihtsalt Lyon'i kaardi ja käin kõik tänavad aasta ajaga läbi.

Tulin siis 7 ajal koju, sest tavaliselt me sööme nii 7-8 vahel millalgi. Sõime siis veidi peale mu kojujõudmist õhtust ja rääkisime jälle juttu, host-dad tegi jälle huumorit suuremas koguses. Mainiks veel selle ära, et ma olengi nüüd selles faasis, kus ma prantsuse keelele üle lähen. Sest host-mom küsis, et kuidas on bêtise eesti keeles. Mõtlesin ülikaua, ei suutnud välja mõelda lihtsalt. Ma oskasin kohe inglise keelse vaste öelda, aga eesti keeles, lihtsalt ei tulnud. Host-isa oli muidugi megarõõmus ja kiitis ja isegi plaksutas mulle. Pärast koristamist vaatasime host-emaga Inspector Barnaby'd, mis Eestis jookseb vist Midsomer'i mõrvade nime all. Huvitav oli see, et kogu asi oli prantsuse keeles, aga noo, nii õpingi kiiremini.

Nüüd kirjutan teile blogi ja siis magama vist ära.

NB: Vabandan juba ette, kui mu blogis hakkab varsti hulgaliselt kirjuvigu olema ja kõik laused lonkavad omadega kuskil väga kaugel puhtast lauseehitusest. Eks see kunagi pidi ikka juhtuma.