Äratus oli täna varahommikul üsna ebatavaline. Järsku läks Gestaapo (mu laelamp) põlema ja host-isa hüüdis reipsal häälel, et üles-üles. Ajasin üles ennast, pesin hambad, krahmasin mingi võiku ja klaasi mahla (sest siin ei jäeta tõesti ühtegi toidukorda vahele, isegi mitte kell pool 5 hommikul) ja viisin enda asjad autosse. Sellel ajal, kui host-ema üleval veel kõik aknad üle kontrollis ja ust kinni pani, rändasin mina juba rõõmsal meelel unenägude maale (autos, enda kallis padi pea all). Startisime veidi enne 5-te, nagu mulle pärast öeldi. Magasin kogu aja. Korraks tegin silmad lahti, kui auto seisma jäi ja host-isa tankis. Nüüd olen „enda toas“ Emilie juures. Lõpetasime just (teise) hommikusöögi ja nüüd kirjutan siin blogi teile, sest host-ema läks teist korda magama. Arusaadav ka, ta ei maganud autos ja host-isa ja Emilie on allkorrusel.
Eks ma täna öösel või homme hommikul kirjutan tänasest edasi, nii et ärge pange tähele, kui mu tekst ei kattu just perfektselt omavahel.
Laupäeva päeval läksime maju vaatama. Emilie ja James tahavad endale maja osta ja nii oligi laupäevaks planeeritud nelja maja vaatamine. Mulle isiklikult meeldis 3. maja kõige rohkem. Oleks küll vaja veidi ümber teha ja mõned asjad ära vahetada, aga see oli kõige nunnumas keskkonnas (külakese nimi ei jäänud meelde) ja sellel oli hiiglaslik aed. Ja teate mis, siin on majad haiglaselt kallid. Pisi-tillukene maja, mis on kuidagi 2-korruseliseks venitatud, maksab ligi 4 miljonit. Ma alguses üldse ei tajunud, kui nad hinnast rääkisid, lõpuks võtsin kalkulaatori kätte ja arvutasin ja mind tabas šokk. Ja mis on veel imelikum, on see, et siin ei taha keegi ise maja ehitada. Küsisin ka, et kas maja ehitamine on siis kallim, kui maja ostsime ja kõik vastasid, et ei ole. Ma ei tea, mulle tundub imelik, et kui sa saaksid odavamalt ehitada täpselt sellise maja nagu sa tahad/vajad selle asemel, et osta selline, millel on kindlasti mõni puudus, siis miks eelistada teist varianti?
Peale majade vaatamist läksime tegime veidi sisseoste, sest õhtul oli James'i ja Frederic'i/u? ühendatud sünnipäev. Host-isa ostis üle 8 kilo rannakarpe, maitsesin ka. Päris jube oli. Igatahes, lõpuks oli tort 63 küünlaga (James 29, Frederic 34). Õhtu lõppes Sabine, Emilie ja host-emaga juttu rääkides ja lõpuks langesin väsinuna voodisse.
Ajaaa, kella keerasime siin ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar