30. september '09

Hommikul oli kehaline. Läksin kohale, seal oli ainult õpetaja ja 4 tüdrukut. Ootasime siis pool tundi, lõpuks laekus veel kohale umbes 7 inimest. Lõpuks läksime jooksma ja hakkasime kuulitõuget tegema. Täna saime mingid a3 paberid tabelite ja asjadega, mida täitma peame – 4 nädala peale! Süsteemid on siin olemas. Viskasime siis tunni lõpuni. Ma viskasin täna 7.80 ka. Ja ma avastasin, et ma olen klassis paremuselt 2. Kui ma viskan 30 cm veel, siis ma oleks Theophil'iga samal tasemel. Peale kehkat oli kirjandus, kus ma kirjutasin kirju ja liimisin ja lõikasin ja hull paberimajandus oli. Valisime ka klassipresidendi või ma ei tea, kuidas teda nimetatakse.

Siis sai kool läbi ja kuna eile öösel oli TCL-is süütamine ja üle 30 bussi põles ära, siis oli täna bussiliiklus veel sellisem nagu ta on siin olnud viimased 5 päeva. Ootasin St-Just bussi (saan 42 ja 66-ga Luzy'sse ja siis istun 46 peale edasi). Ootasin mingi 20 minutit. Lõpuks tuli, lasi inimesed maha, hakkas nagu ette sõitma ja siis lõi kirja ette, et lõpetas teeninduse. Ma olin sõnatu. Kuna väljas oli mingi megapalav ja ma ei viitsinud enda kehka kotiga jalutama hakata, ootasin edasi. Vaatan, kõrvalpeatusesse sõidab 45 ette (sellega saab sinna spordikompleksi juurde, kus meil kehkad on ja kust ma läbi pargi 10 minutiga koju saan). Muidugi läksin peale. Istun, sõidan, vaatan aknast järsku välja, et ma olen ikka VÄGA vales kohas. Muidugi sõitis see buss 2-s suunas ja sel hetkel ei olnud ma just õigele poole teel. Sõitsin siis edasi veidi, näen, et vastassuunas sõidab ka 45 ja siis jäi buss peatuses seisma. Läksin maha ja jooksin teisele poole. Sain siis õigesse suunda sõitva bussi peale. Lõpuks jõudsin koju ka. Rääkisin host-mom'ile ja host-dad'ile ka, nad naersid suht pikalt mu üle. Vähemalt avastasin ühe ilusa koha, kuhu trippima peab minema.

Sõin, õppisin, tegelesin oma asjadega. Koristasin kööki, sõime õhtust. Vaatasime eelmise ja üleeelmise aasta pilte valguspidustustest Lyonis. Ma olin ikka mõne pildi juures päris lummatud. Ei usu, et ootan detsembri algust, millal see uuesti on. Nii et võite arvestada, et detsembri keskpaigas saate näha ikka väga palju pilte sellest.

Praegu istun siis voodi peal ja kirjutan blogi. Kuulan ka samal ajal öist Lyon'i ja veendun üha enam selles, et ma peaks võimalikult kiiresti minema linna avastama. See nädalavahetus oleme isegi kodus. Kuigi host-ema ütles küll pühapäeva õhtul, et „Noo, järgmine nädalavahetus siis Saksamaa jah?“. Õnneks oli see nali. Või kahjuks, kes teab.

Ok, ma siis tänaseks lõpetan. Mul ka vaja homseks uuteks bussiseiklusteks puhata.