23. oktoober '09

Hommikul ärkasin selle peale, et host-ema küsis, mis kell mul tunnid hakkavad ja järgmine küsimus, et kas sa juba minema ei peaks hakkama. Selle peale läksid silmad suureks ja elutempoga kõik asjad valmis – pessu, riidesse, asjad kotti panna. Vaatan kella, 20 minutit aega tunni alguseni. Mõtlesin, et okei, täna hommikul jääb söömine ära, vähemalt jõuan tundi. Host-ema nii ei arvanud ja nii ma hakkasingi hommikust sööma ja ta viis mind kooli. Kodust startisime õigel ajal, aga kuna oli JÄLLE bussistreik, siis oli üllatusena väga palju autosid isegi kell 9 ja nii jäin ma nii minuti-2 hiljaks. Õpetaja vaatas siis kurja pilguga otsa ja ma ütlesin, et ma magasin natukene liiga kaua. Läksin istusin siis kohale ja kogu klass sosistas, et see oli niiii armsalt öeldud. Mina ei tea, mis ma ütlesin, mis neile nii armast oli.

Rohkem koolis midagi ei olnudki, inkas tegi David Texas-est ettekannet ja muidugi ma olin ainuke, kes küsimusi esitas. Kes veel ei tea, siis Texas-e nickname on The Lonestar State. Lihtsalt teadmiseks teile.

Vene keel oli jälle huumor nagu alati. Lõpuks vaatasime mingit filmi – talvel filmitud! Ei usu, et veidi tuli tahtmine metsa jalutama minna ja lumme hüpata (vihje Elisale). Ajaa, film oli prantsuse keeles. Mulle hakkab üha rohkem siinne vene keele tund Viimsi vene keele tunde meenutama.

Teine inka möödus veel igavamalt, sest me esitlesime jälle mingit dokumenti. Mis oli küll tegelikult ainult üks pilt õpikust. Aa, saime tagasi ka eelmise nädala tööd, kus pidime koomiksit esitlema. Mul oli 13/20-st, mis ei olegi nii halb, sest Jessie sai 16/20-st ja enamus klassil oli nii 7-8/20-st.

Peale kooli koju kohvrit pakkima ja õhtuks valmistuma, sest me läksime välja sööma ja Jessie 18-ndat sünnipäeva tähistama. Käisime 4-kesi: mina, Jessie, Anakia ja Ophelié. Rääkisime juttu (prantsuse keeles, mitte inglise keeles) ja nalja sai kuhjaga ja hästi tore oli. Ja Lyon õhtuti ja öösel. Mul pole sõnu, perfect lihtsalt. Fourviere on ERITI ilus, ma üritasin Jessie digikaga mingit pilti ka teha, aga vist ei tulnud välja, ma ei tea, pole pilte näinud veel. Ja üldse, osad sillad on üliilusti valgustatud ja ohhh, ma lihtsalt läheks iga õhtu magamise asemel promeneerima linna peale.

Pärast tuli host-ema järgi, viisime Jessie koju ja tulime ise ka koju. Kui ma läksin pesin kiiruga hambad ja näo ära, et saaks ruttu magama minna, siis ma täna kuulsin, et mu host-ema oli poole 2-ni üleval olnud (olen hetkel juba Emilie juures ja kirjutan järgi blogi). Mul pole õrna aimu ka, mis ta tegi nii kaua.

See on pretty much all eilsest. Jaaaa, ma ootan juba, millal nädalavahetus läbi saaks, et ma saaks oma nimekirja välja võtta ja hakata Pariisi läbi kammima. Ma juba hoiatan ette, et tagasi tulles mattub mu blogi piltide alla. Kui just Ilmataat ei otsusta, et esmaspäev-kolmapäev peaks Pariisis lakkamatult paduvihma sadama.


Jessiega. Väga ebaõnnestunud pilt minu arvates, aga vähemalt oleme mõlemad peal.


Sünnipäeva laps.


Cheers!