Host-ema viis mind spordikompleksi juurde ja läks ise enda maalikursusele. Sinna sõites ja ummikus istudes sain teada, et ka siin keeratakse kella. Ilmselt ka ikka samas suunas nagu Eestis.
Jõudsin sinna, kedagi pole. Mõtlesin, et see ei saa võimalik olla, et ma panin jälle pange. Õnneks minut peale mind saabusid enamus klassikaaslastest, ootasime 5 minutit ja siis tuli õpetaja ka. Oli siis valida, kas viskame koolitõuget või jookseme hinde peale. Iga üks valis omale sobilikuma variandi, mis on minu arust ääretult lahe ja ma olen veendunud, et Eesti (vähemalt Viimsi) koolide õpetajad peaks šnitti võtma sellest. Ma valisin siis loomulikult kuulitõuke ja hakkas pihta. Alguses 3 stataringi soojenduseks ja siis viskama. Kõige huvitavam oli see, et õpetaja ei seisnudki kõrval. Käis tunni aja jooksul (mis me viskasime) korra vaatamas, et kõik korras oleks ja et keegi viga pole saanud, ja läks tagasi jooksjate juurde. Viskasin enda 6 viset ära – kõige halvem oli 7.30 ja parim oli 7.90. Ma olen ikka veidi pettunud, sest ma tahtsin 8 visata ja tänasest lõppesid meie kehalise tunnid seal spordikompleksis. Ehk kevadel. Eks näeb. Kuna minu grupp sai enne tunni lõppu valmis, siis istusime 6-kesi staadioni ääres ja rääkisime juttu. Kõige parem oli see osa, kus me Sandraga laulsime veidi DJ Otzi „Hey Baby“-t. Me olime väga krampis naerust ja Lou, Chloé, Marine ja Charline ka.
Ja kuna Jessie'l oli täna sünnipäev (sai 18-aastaseks), siis kõik klassitüdrukud esitasid mulle nõudmise, et ma laulaks eesti keeles talle sünnipäeva laulu. Mõeldud, tehtud.
Peale seda 2 tundi prantsuse kirjandust. Peale 2 tundi prantsuse kirjandust konkreetselt ei eksisteeri enam mõtlemisvõimet, väga hull. Esimese tunni jooksul tõlkisin ka emale lokitangide kasutusjuhendi inglise keelest eesti keelde ja siis David otsustas, et ta hakkab eesti keelt lugema. Issand, te oleks pidanud kuulma seda, megahuumor. Ja siis otsustasid David ja Jessie, et nad teevad koos ühishuumorit ja ütlesid, et pärast aastat siin olen ma kolmkeelne (eksisteerib selline sõna eesti keeles?), et ma räägin vabalt 3 keelt – eesti (emakeel), inglise (nende arust räägin nendega samal tasemel, ise väga ei usu) ja prantsuse. Noo, hope so, ütleks selle peale.
Peale kooli koju. Kuna ma juba mainisin, et pikemaid sorti lauseid mu aju ei aktsepteerinud, siis jäi üle ainult oma ajakirju lugema hakata.
Pärast poole tegime host-emaga šokolaadi-kookose kooki ja muljetasime ja lõpuks – umbes pool 9, hakkasime õhtust sööma, kuna Frederic (ma arvan, et kirjutatakse nii) istus ummikus ja siin ei alustata enne söögiga, kui kogu pere on kohal.
Eilsest unustasin mainida, et see tänav, mis jookseb bussipeatusest mu koolimajani on Lyon'i kõike külmem ja tuulisem tänav ja ma peaks mingi teise tee leidma. Funiculaire'iga ei taha ka iga kord sõita, nii et peab uurima hakkama.
NB: Jälle tabas Lyon'i mingi vihmaperiood ja alates lõunast on sadanud – mitte väga lahe.
NB 2: Vaadates Prantsusmaa uudiseid, siis kõikide katastroofide ja jubeduste vahele oli isegi üks ilus ja vägagi positiivne uudis – Hermès' jaht. Kuna mu full attention oli ainult pildile suunatud, siis ma ei hakanud isegi kuulama, aga kõrvu jäi 10 000 000 EUR, mis siis äkki on selle ilusa asja hind, mis nii väga positiivne muidugi pole. (Tegin praegu – kui ma neid asju postitama hakkan – veidi uurimustööd ja edasi võite ise lugeda.)
WHY Wally-Hermès Yachts is the new company created by french luxury brand
Hermès and monaco based yacht maker Wally, dedicated to a new lifestyle of living
on the sea.
Hermès was involved in every step of the process from concept to realization, considering
both the outside and inside were just one of the many things. as always just like with all
their designs they paid special attention to detail, developing the overall architecture
of the vessel evaluating issues of speed and spaciousness.
Võite ise täpsemalt lugeda.
(http://www.designboom.com/weblog/cat/8/view/7570/why-wally-hermes-yachts.html)
Kind of perfection.
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar