17. oktoober '09

Ärkasin siis veidi peale 11-st ja sõin, pesin ja tegin muid toimetusi. Läksime siis peale lõunasööki, peale 2-te, host-emaga linna. Läksime autoga Gorge de Loup'i ja edasi metroode ja asjadega, kuna kogu ühistransport oli täna tasuta (üleeelmise nädala streigi pärast), siis oli mõttekam minna nii, kuna linnas on suhteliselt võimatu autot parkida ja üldse, liiklus on veidi hullumaja, milles ma ka täna tulihingeliselt veendusin kuuldes 3-minutlist signaalitamist. Käisime Gare Port-Dieu's ja peale seda läksime kuhugi-mille-nimi-mul-hetkel-meeles-ei-ole. Seal oli igatahes degusteerimislaat vms. Käisime läbi selle ja ostsime niiiiiiiiiiiii häid asju. Finally ma leidsin juustud, mis mulle tõesti maitsevad ja mis on õiged juustud. Otsime igasugu Lyon'ile iseäralikke asju. Mandlid pralinees (peaks olema üks Lyon'i speciality) on lihtsalt suuuuuuuuurepärased. Ja juustude nimesid ma muidugi ei tea, nii et selle kohta täpsemat infot ei oska anda, aga üks on suhteliselt vedel.

Käisime ka host-emaga kohvikus istumas ja kohvi joomas. Minu puhul siis küll hot chocolat'it. Rääkisime juttu ja jutustasin ka oma Prantsusmaale tulekust, kuidas ma lennujaamas kohvrit ümber pakkisin ja kui imelikult see töötaja mind vaatas, kui ma oma pükste-seeliku-pluuside-kampsoni-pusa ja kõige muuga keset augustit Prantsusmaa pileti letti lõin.

Linnast vist rohkem polegi midagi rääkida. Aa, mainin selle ära, et minu soovil läksime ka enne kojutulekut Simply'st läbi. See on ka üks toidupoodide kett nagu Carrefour'gi, aga väiksem. Sest ma tahtsin ajakirju osta. Jeps, nüüd ootab lugemist novembri kuu Cosmo, Marie Claire ja mingi kohalik(vist)-aga-väga-äge Prantsuse ajakiri. Ja kõik need 3 ajakirja maksavad siin kokku vähem, kui Eestis üks inglise keelne. Ma lihtsalt armastan fakti, et järgmise kuu Glamour või Cosmo on nii eur või 1.80.

Sõime ja õhtusöögil tundsin ennast nii hästi, sest boulangerie'st võetud baguette ja ehtne Prantsusmaa juust on ikka must-be Prantsusmaal. Rääkisime juttu ja nüüdseks tuleb juba enamus small-talki täitsa mõtlemata. Vahepeal on küll paus, kui räägid-räägid ja siis tuleb selline sõna, millest sul aimu ka pole, kuidas see prantsuse keeles olla võiks. Siis tuleb seletamine ja lõpuks jätkad oma teemat. I like it.

Pärast õhtusööki vaatasime „Le dernier trappeur“'i, mis Eesti keeles peaks olema siis „Viimane kütt“ vms. Filmil iseenesest väga suurt mõtet ja süžeed polnudki, aga loodus Oh-la-la-la. Vahepeal oli küll, et viige mind otsekohe sinna.

Hetkel kirjutan siis teile blogi, et te ikka saaksite ka mu arengut veidi jälgida ja varsti tudule. :)

DVD kaas, kes vaadates avastab, et äkki on näinud vms.

Üks (ja siiani ainuke) pilt filmist, mis annab suurepäraselt ilusa-looduse-muljet edasi.