2. oktoober '09

Läksin siis kella 9-ks kooli ja klassikaaslased tulid teatama, et kirjandus jääb ära. Noo, hästi, mõtlesin, et mis ma teen siis tund aega, sest väljas oli suht jahe, inimesi polnud palju ja koolis sellist istumiskohta – nagu aatrium Viimsi koolis eksisteerib – pole. Äkki seisid mu kõrval Flora ja Koralie (ei tea taaskord, kuidas ta nime kirjutatakse) ja küsisid, kas ma ei tahaks nendega koos Koralie'i juurde minna. Jalutasime siis 5 minutit tema juurde, jõime teed ja rääkisime juttu. Tagasi kooli, inglise keel on ikka väga igav, vene keel oli huumor taaskord. Õpetaja teatas siis tunni alguses, et 23. oktoobril on mingi megasuur töö. Siis muudeti millegi pärast kuupäev 16-ndaks ja siis ma ütlesin Lucy'le, et ma tahan näha, kuidas ma selle töö rahuldava hinde peale ära teen. Lucy oli nii armas, kutsus õpetaja, ja küsis talt, et kas ma pean ka seda tegema. Õpetaja seletas, et ei pea, et ma saan teise töö, kus ma pean prantsuse keelseid fraase kirjutama vms. Siis tõusis lärm, sest Easton ja Leo ja Hedi ja kõik teised poisid arvasid, et nemad peaks ka prantsuse keelt õppima mitte vene keelt. Ja oii, mis huumor edasi järgnes.
Viimane tund oli inglise keel, kus ma seletasin Jessie'le, kust saab agenda't osta ja uurisin metroo kaarti.

Tulin koju ja tegelesin oma asjadega, koristasin veidi. Siis tuli host-mom, kohe peale seda ka host-dad ja läksime Sophie'i juurde. Ta on siis Lyoni YFU põhitegelane ja korraldab üritusi Rhone-Alpes'i piirkonnas. Kuna ta ise Lyon'i kesklinnas ei ela vaid kuskil linnast kõvasti väljas, siis olime ta vanemate juures – EHTSAD PRANTSLASED. Väga toredad olid muidugi ja Sophie isa oli megatark. Ta oskas igal teemal kaasa rääkida – host-isa'ga rääkis muusikast, host-ema'ga mingist teooriast, millega õpetatakse lapsi ja puuetega inimesi või ma täpselt ei saanudki aru ja mult päris aru Soome lahe saastumistaseme kohta. Ütleme ausalt, et ma ei osanud midagi vastata. Rääkisime, sõime. Mu person relais ehk usaldusisik oli ka kohal. Rääkisin temaga ka veidi. Olime 7-kesi aga pärast 3 tundi oli küll täielik brainfreeze. Muide, õhtust veel nii palju, et ma avastasin, et šokolaadi mousse ja šampus on küll perfect match.
Lõpuks koju ja magama.