Päeval käisime mitmes sisustussalongis ja ehitustarvete poes. Sabine korteri jaoks. Uudistasime hostemaga riiulite vahel ja muljetasime.
Pärast tulime koju, hostisa läks orelit mängima (JÄLLE) ja ma tegin hostemaga koos kooki. Ja nüüd tuleb parim osa – ma kirjutasin isegi retsepti üles. I have no words, for real. Kertu, usu mind, tagasi tulles olen ma kokk valmis, kui ma samas vaimus jätkan, sest minu tehtud toidud on söödavad ja isegi maitsvad. Ma tean, ma ise ka ei usu.
Peale söömist vaatasime Asterixi ja Obelixi. Ma ei oskagi kuidagi kommenteerida. Tekstist ma aru ei saanud, kuna puudusid subtiitrid ja film ise, mul pole sõnu, mis huumor mõnel inimesel ikka on. See on juba midagi väga absurdset.
