16. detsember '09

Esmaspäeval koolis mitte midagi ei toimunud. Kuna mul on pool klassi Hispaanias praegu, siis olime inglise keeles 5-kesi: mina, David ja 3 prantslast. Me tegime David'iga tõlkimist inglise keelest prantsuse keelde ja teised tegid inglise keele ülesandeid ja lugesid. Siis koju sööma. Pärast tagasi prantsuse keelde ja geograafiasse. Geos saime tööd kätte. Kuna siin sellist asja nagu ekool ei eksisteeri, siis õpetaja alati räägib hinnetest. Hakkas siis kätte jagama. Andis mulle ka töö kätte ja kiitis mind megapalju ja ütles klassile, et mul oli klassi parim töö. Klass hakkas plaksutama mulle. Ma olin mingi ee, okei. Ma usun, et Ojassalu ja Aavik oleks mu üle uhked. Teised klassist rääkisid veel 2 päeva sellest ja küsisid üle. Neile on ikka uskumatu, et ma tean peast kogu Euroopa kaarti (pole ju nii raske) ja teisi asju, nt. mis riikides on Schengen, jne. Ja kui ma ütlesin, et ma ei õppinud midagi selleks tööks, siis neil vajus küll osadel suu päris pikaks.

Peale kooli läksin raamatupoodi ja ostsin omale Molière „Dom Juan“-i. Ja nüüd kõik, kes tahavad öelda, et Dom Juan pole õige, siis võtke teadmiseks, et see on just õige ja algne variant ja DoN on ainult uuendatud versioon. Iga päev saan üha targemaks. Mis mind väga imestama pani, on fakt, et siin maksavad KÕIK klassikalised raamatud NIIIII VÄHE. Nt. mu Dom Juan oli 2 euri. Sa ei saa süüagi midagi siin 2 euri eest. Väga ulme.

Teisipäeval oli jälle kell 8 vene keel, nagu alatiseks aasta lõpuni. Oii, kuidas mulle ei meeldi see. Jäin mingi 15 minutit hiljaks, sest jälle oli mingi streigi moodi asi. Päris streik ei olnud, aga osad bussid lihtsalt ei sõitnud. Ma põhimõtteliselt oleks võinud tund aega ka hiljem minna, sest nad rääkisid terve tunni, kes mille kohta ettekande/essee teeb. Tunni lõpus andis õpetaja mulle mingi a4, ütles, et järgmine kord pead seda teksti lugema. Seal oli sama tekst 2-s keeles – vene ja prantsuse. Huvitav, kumba ta mõtles. Siis oli prantsuse keelt palju ja vahepeal käisin jälle enda teisipäevase pundiga söömas. Ja teisel vabal tunnil olime salle de travaille's ja korrastasime Lèa'ga mu prantsuse keele mappi. Panime kõik süsteemi järgi: Bac'i tekstid, tehnika, kontrolltööd, kino/teater, jne.

Pärast oli matemaatika. Teisipäeviti on enamasti informaatika ja me David'iga lihtsalt tšillime seal, sest me oskame ja siis õpetaja tuleb meiega inglise keeles rääkima, vahet pole, et ta ei oska rääkida inglise keelt. Siis ta üritab ja kuratmaeisaa, see on liiga naljakas. Me iga kord ütleme, et te võite prantsuse keeles ka rääkida, me saame aru. Aga tema mitte. Ja siis teisipäeval ta pani ikka väga segast, kogu klass lihtsalt naeris väga hullusti. Kui õpetaja jälle „seletama“ ei tulnud meie juurde, siis me surfasime netis. Panime google otsingusse „texas sucks“ ja hakkasime yahoo küsimusi lugema ja naersime kogu tunni. Vähemalt sai nalja.
Geos midagi huvitavat ei juhtunud.
Peale kooli läksin jälle raamatupoodi ja ostsin liimi, mappi vaheasjad ja Baudelaire'i (Les Fleurs du Mal, kui kellegile peaks see midagi ütlema) raamatu, kus tal on kõik need poeemid kokku pandud. Jaaa, oh guess what, raamat oli jälle megaodav – 3 euri. See on täiesti uskumatu minu jaoks.
Õhtul ka midagi põnevat ei toimunud. Aa, oma paki sain kätte ehk lõpuks saabus ka mu tennisereket ja ma saan nüüd mängima minna. FINALLLLLY!

Täna hommikul kella 8-ks sporti, jälle sulgpall. Aga seekord me mängisime enamuse ajast Sarah'ga kahekesi ja tänu talle mulle isegi väga veidi meeldib sulgpall nüüdsest, sest see on lihtsalt liiga naljakas! Siis sadas jälle korraks lund. Ja siis oli 2 tundi prantsuse keelt, kus tegime mingit testi Baudelaire'i luuletuse kohta. Õpetaja oli mulle, Jessie'le ja David'ile eraldi küsimused valmistanud. Aga kuna see luuletus oli ainult nii üks a4 pikk, siis ma tõlkisin ja jõudsin ainult 1-le küsimusele peaaegu vastata. Pole hullu, õpetaja lubas kodus lõpetada. Peale kooli koju ja pakkisin oma asju lahti ja õppisin ja koristasin ja õhtul tegime emaga jälle eesti-päraseid lihapalle. Rääkisin emmega ka veidi Skype's juttu ja nüüd mõtlesin, et peaks jälle blogitama.


David gets that.

Ma ei tea, kes sa oled, aga sa said just megarespekti mult.