esmaspäev, 4. jaanuar 2010

Talveöö

Keerlevaid, langevaid helbeid on täis kõik laotus ja uinuvad puud.
Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud.
Talveöö valguse särelev läik, näol sulamas helbeid, ja suul,
helkjate pilvede aeglane käik ja vaikselt, õige vaikselt heljub tuul.

Las meid veel, kallis, olla teel
üheskoos kaunimal talveööl.
Las meid veel, kallis, olla teel
mis lumehelbeid langevaid on täis.

Keerlevaid, langevaid helbeid on täid kõik laotus ja uinuvad puud.
Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud.


Las meid veel, kallis, olla teel
üheskoos kaunimal talveööl.
Las meid veel, kallis, olla teel
mis lumehelbeid langevaid on täis.

Talveöö muinasjutt meiega jääb kui lumi, see ükskord läeb.
Suveöö unenäos mõnikord näen taas lumehelbeid langevaid ja jääd.

( http://www.youtube.com/watch?v=EPZyNCxt5Ao )

Kuna eile õhtul hakkas lund sadama ning sadas kogu öö, siis olin mina nagu väike laps ja vaatasin ligi tund aega aknast, kuidas lund sajab ja tahtsin lihtsalt tõmmata saapad jalga ja mantli selga ja minna jalutama kell pool 2 öösel. Ma siiski ei läinud ja hiljem jäin hoopis kõikide enda parimate mälestuste meenutamisega magama, kuulates "Talveöö"-d.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar