1. november '09

Täna ärkasin siis 11 ajal ja avastasin, et mu host-vanemad on kirikus. Sõin, käisin pesemas ja siis nad olidki tagasi juba. Mingi aeg sõime lõunat ja peale lõunat läksin ma seda Vene poodi otsima. Kuna ma eeldan juba praeguseks, et pühapäeval ära arvesta millegi ostmisega, sest ükski pood pole lahti, siis ma ka ei mõelnud ette, et oh, äkki vaataks enda kontojääki.

Igatahes, tulin metroost välja, kõndisin antud suunas ja nägin pisitillukest kirikutorni. Mõtlesin, et nii väike kirik ka nüüd olla ei saa, aga lähen vaatan. Ja oligi Vene ortodoksia(?) kirik. Ja siis hakkas süda juba vaikselt puperdama, et kus see pood küll on. Hakkasin siis mööda tänavat edasi kõndima ja nii 10 meetri pärast oligi mingi kirju-värviline poekene. Järsku näen, 2 meest sisenevad poodi. Ilma mõtlemiseta liikusin ka vastavas suunas ja astusin sisse. Esimene asi, mida nägin oli muidugi alkoholilett (palju erinevaid vodkasid ja see Baltika õlu vms ka). Kõndisin siis riiulite vahel edasi – erinevad kompotid, marineeritud seened!!!, halvaa, mõnglid!!! Järsku jään seisma – külmakapid. Ma ei julgenud lihtsalt edasi liikuda, kuna ma kartsin, et äkki seal ei ole kohukesi. Ei saanud ju koha peal seista, liikusin edasi. Kõigepealt jäätised – mingid vene jäätised ja mida ma näen, Ingmani jäätised ka! Okei, asi edeneb. Astusin siis külmakapi ette ja kui silmad liikusid kohupiima-kohukesi-ja kõike muud paremat otsides ringi ja peatusid KEEFIRIL, siis jättis küll süda löögi (või isegi mitu) vahele. SAATE ARU, SIIN ON KEEFIRIT! See ei ole küll Hellus, vaid mingis imelikus jogurtitopsis ja vene keelses kirjas, aga kui erinev see ikka olla saab? Ma igaks juhuks ei hõiska enne õhtut, aga siis hõiskan ma kindlasti, kui ma homme selle ära proovin ja see õige on. Leidsin ka Karumsi kohukesi, nii šokolaadi- kui ka kookose omi. Selle peale võib küll hõisata juba ja seal olid isegi õiged marmelaadikommid olemas, mis tähendab, et Kirjut Koera saab isegi õigete marmelaadikommidega teha. Ja seal on ka neid häid susisevaid komme. Teate küll, need vene omad, keskel on see puru. Ja rohkem mu aju ei suutnud lihtsalt ära fikseerida. Eks homme kuulete, mis ma veel leidsin sealt.

Peale pilvedes ringi hüppamist kõndisin Lyon'i peal edasi. Järsku avastasin ennast Saone kaldalt raamatuleti eest. Jaa, ongi nii. Pikk kai lihtsalt paksult raamatumüüjaid täis. Kõndisin ja uurisin erinevaid raamatuid. Ei usu, et millalgi tuleb pikem ostlemine seal. Jaa, siis oli äkki üks kast reisiraamatutega. Jäin uurima – Haiti, Horvaatia ja kõik muu maailm, v.a. Eesti. Okei, hakkasin edasi liikuma, äkki hakkas alateadvuses punane häirekell tegutsema, karjudes „Stoppp, ESTONIA!“. Jäin seisma ja vaatasin ühe korra veel. Ja oligi, kuskil kõige taga TERVE raamat Eestist. Ja inglise keeles ka veel. Jäin lugema seda, kogu see tekst oli ikka väga õige. Raamatu parim osa oli „Do's and don't's“. Kuna see oli ainult 2 lehekülge, siis lugesin läbi. Ja järsku tundsin ennast väga imelikult, sest ma naersin kõva häälega. Mille peale? „Don't try to keep up in drinking with Estonians. They are professionals and you will damage your health!“ Jaa, mis mulle eriti meeldis, oli fakt, et seal soovitati rangelt proovida saunaskäiku Eestis. (Eva, kui sa oled ennast kokku võtnud ja loed seda blogi, siis seal oli isegi üks lause saunas joomise kohta, aga sellest ma räägin sulle eraviisilises vestluses)

Õhtul õhtusöök ja peale õhtusööki väike Barnaby vaatamine.

Praegu aga suundan oma ärevuse ja rõõmu vene keele õppimisse. Ei, ma ei kaotanud aru ja ei helista YFU-sse, et hei, äkki saate mind Venemaale üle kanda, aga ma mõtlesin, et tere ja aitäh võiks ikka osata öelda vene keeles. Võib-olla õpin isegi, kuidas küsida „Kas teil kohupiima on?“ vms.

Baltika.


KARUMS!